Kas Teil on mõni lähedane, kellel on Alzheimeri tõve tüüpi dementsusega seotud agiteeritus?
Kas tema ärevus ja motoorne rahutus hakkab Teile üle jõu käima?
Kas Teie Alzheimeri tõve tüüpi dementsusega hooldataval esineb motoorset rahutust või verbaalset ja/või füüsilist agressiivsust?
Kui jah, siis võib ta sobida kliinilisse uuringusse ASPECT™. Selle uuringu eesmärk on hinnata Alzheimeri tõve tüüpi dementsusega seotud agiteerituse eksperimentaalravimi tõhusust ja ohutust.
Uuring ASPECT aitab meil rohkem teada saada Alzheimeri tõve tüüpi dementsusega patsientidel esineva agiteerituse võimaliku ravi kohta.
Kliiniline teadusuuring, milles uuritakse Alzheimeri tõve tüüpi dementsusega seotud agiteeritust
Sellesse uuringusse sobiv osaleja peab vastama järgmistele tingimustele:
vanusevahemik 50–90 eluaastat [kaasa arvatud]
-
tõenäolise Alzheimeri tõve tüüpi dementsuse diagnoos;
-
igapäevaelu segava mõõduka või raske agiteerituse esinemine;
-
tal on usaldusväärne hooldaja, kes veedab osalejaga vähemalt 2 tundi päevas 4 päeval nädalas ning on nõus ja suuteline järgima kõiki uuringu nõudeid.
Kehtivad täiendavad sobilikkuse kriteeriumid.
Kui Teil on Alzheimeri tõve tüüpi dementsusega seotud mõõduka või raske agiteeritusega hoolealune, vaadake, kas ta võiks kliinilise uuringu ASPECT™ osalemistingimustele vastata.
Uuringusse kvalifitseerunud saavad uuringuga seotud arstiabi ja uuringuravimit tasuta.
Play Video
Alzheimeri tõve tüüpi dementsusega seotud agiteeritus
Alzheimeri tõve tüüpi dementsus on progresseeruv neurodegeneratiivne haigus. 3
Agiteeritus ehk ärevusseisund, millega kaasneb motoorne rahutus, on arstidele hästi teada kui oluline Alzheimeri tõve tüüpi dementsusele iseloomulik kliiniline tunnus. Agiteerituse sümptomid on Alzheimeri tõve tüüpi dementsuse põdejatele ja nende hooldajatele suureks koormaks, mõjutades oluliselt nende kõigi tervisega seotud elukvaliteeti.5
Agiteeritusele on iseloomulik motoorne rahutus ning verbaalne ja füüsiline agressiivsus, mis põhjustab patsiendile emotsionaalset düstressi.1
Need on vaid mõned arvukatest põhjustest, miks seda haigust on vaja rohkem uurida.
Allikad:
1 Cummings J, et al. “Agitation in cognitive disorders: International Psychogeriatric Association provisional consensus clinical and research definition.” International Psychogeriatrics, 27:1, 7–17. 2015. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25311499
2 Knapp M, et al. “Predictors of care home and hospital admissions and their costs for older people with Alzheimer’s disease: findings from a large London case register.” BMJ Open, 6:11, 1-15. 2016. https://bmjopen.bmj.com/content/bmjopen/6/11/e013591.full.pdf
3 DeTure MA, et al. The neuropathological diagnosis of Alzheimer’s disease. Molecular Neurodegeneration. 2019;14:32;doi.org/10.1186/s13024-019-0333-5
4 Alzheimer’s Association. “2017 Alzheimer’s Disease Facts and Figures.” Alzheimer’s & Dementia, 13: 325-373. April 2017. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1552526017300511?viewFullText=true
5 Laybourne A, et al. “Carer coping and resident agitation as predictors of quality of life in care home residents living with dementia: Managing Agitation and Raising Quality of Life (MARQUE) English national care home prospective cohort study.” International Journal Of Geriatric. Psychiatry, 34:106-113. 2018. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/30276865
6 Rabins P, et al. “Neuropsychiatric symptoms at baseline predict shorter time to severe dementia in a population-based sample of incident Alzheimer’s disease: The Cache County dementia progression study.” Alzheimer’s and Dementia, supplement, 8.4: 126-127. 2012. https://www.alzheimersanddementia.com/article/S1552-5260(12)00465-7/abstract
7 Peters M, et al. “Neuropsychiatric symptoms as predictors of progression to severe Alzheimer’s dementia and death: The Cache County Dementia Progression Study.”172(5): 460-5. 2015. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25585033.